Donald Tuski välisnõunikuna on Riina Kionka üks Euroopa poliitika kujundajatest (Tauno Tõhk (EU2017EE))

Poolakast Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on tõusnud Euroopa üheks mõjukamaks poliitika kujundajaks, tema välisnõunikuks on aga eestlane Riina Kionka.

2014. aasta 1. detsembrist Tuski välisnõunikuna töötavat Kionkat on meedias tituleeritud kui Euroopa liidu struktuurides kõige kõrgemal positsioonil töötavat eestlast. Kuigi Kionka üldjuhul meediale intervjuusid ei anna, andis ta Euroopa Ülemkogu eel intervjuud Eesti Rahvusringhäälingule ja Linnalehele.

Riina, kui palju teil igapäevases töös tiksub kuklas teadmine, et olete eestlane?

See on mul alati silme ees, süda tuksub ikka eesti keeles. Asja teeb lihtsaks see, et president Tuski arvamused, mõtted ja ideed ühtivad väga tihti mu enda omadega ja Eesti omadega. See teeb töö lihtsaks.

Tusk on suur Eesti sõber?

Jah, on küll.

Kuidas Brüsselist vaadates Eesti eesistumise kokku saab võtta?

Siit vaadates on Eesti väga hästi tööd teinud, ta on olnud efektiivne, ta on kiire otsustaja, ta on pannud häid inimesi võtmekohtadele. Ja kuna Eesti on väike riik ka, siis kõik sujub, kõik probleemid lahendatakse kiiresti ja käigu pealt. Seda ei saa mõne suurema liikmesriigi puhul öelda. Muljed on väga positiivsed. Ma tooks esile just Tallinnas toimunud digitippkohtumise, mis jättis kõikidele väga positiivse mulje. Viimased kuus kuud on olnud tänu Eesti pingutustele digi kuus kuud. Varem pole kunagi olnud digist niipalju juttu ja seda teemat on edasi viidud. On käega katsutavaid arenguid, nii et Eesti on märgi maha jätnud.

Millised on praegu Euroopa kõige põletavamad probleemid, millega te ise Tuski meeskonnas tegelete?

Tegelen president Tuski meeskonnas välispoliitikaga. Reaalsed ja põletavad teemad, millega me täna, homme ja edaspidigi tegeleme, hõlmavad migratsiooni, Vene poliitikat ja sanktsioonipoliitikat, Ukraina toetamist ja tema reformiprotsessi; siis veel Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida teemad, mis ei ole seotud ainult migratsiooniga, vaid ka käimasolevate sõdadega. Ampluaa on väga lai. Sisse tuleb ka Aasia, muidugi Põhja-Ameerika ja see, kuidas tegeleda Washingtonis toimuva geopoliitilise maavärinaga.

Kiireid lahendusi paljudele probleemidele ei näi olevat. Milline on aga siin Tuski roll? Kas teda võib nimetada ka poliitika kujundajaks?

Just niiviisi on teda eristatud esimesest alalisest Euroopa Liidu Ülemkogu eesistujast Herman van Rompuyst, kes vilunud Belgia poliitikuna oli geneetiliselt kompromissiotsija. Donald Tusk on pigem selline (president –toim), kel on oma arvamus. Ta leiab, et tema ametikirjeldusse kuulub ka juhtimine ja teenäitamine ja konsensuse tekitamine, aga seda teatud vaatevinklist. Ta leiab kindlasti, et tal on (Euroopas – toim) juhtiv roll. Tema kõned näitavad seda eriti ilmekalt.

Tänavuse viimase Euroopa Liidu Ülemkoguga seoses on palju räägitud, et Angela Merkelil on Saksamaal sisepoliitiliselt keerulised ajad ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron tahab saada Euroopa eestkõnelejaks ja liidriks?

President Macronil on kindlasti sellised mõtted, ta on veendunud eurooplane, tema ametisse astumisel mängiti Euroopa hümni ja taustal oli Euroopa Liidu lipp. Ta on pidanud visionäärlikke kõnesid Euroopa tuleviku kohta. Ideed on teretulnud. Euroopa Liidule on loomulikult kõige olulisem, et Saksamaa ja Prantsusmaa teevad koostööd ja hakkavad seda tihedamini tegema – see on Euroopa Liidu mootor, mis on alati viinud päevakorda edasi.

Praegu on näha, et Macron ja Merkel saavad hästi läbi ja selles suhtes on Euroopa ühtne?

Euroopa on alati olnud mitmekesine. Nad saavad hästi läbi, aga muidugi ootavad praegu kõik, et Saksamaal tekiks koalitsioon. Just sellepärast, et kogu transatlantiline side on natuke häiritud sellest. Washingtoni poolt on ebakindlus ja ka Euroopa Liidu sees on alati natuke ebakindlust, kui Berliin ei ole kaljukindel. Just sellepärast ootame kõik pikisilmi, et Berliinis tekiks koalitsioon. Siis saab ka Euroopa päevakorraga edasi minna.

Milline on väikeriikide positsioon Euroopas? Kas meie häält kuulatakse?

Kindlasti, muidugi! Euroopa Liidus määrab suurus päris palju, kas või eelarve vaatevinklist. Aga ma arvan, et Eesti eesistumise kogemus näitab päris hästi, et väikeriike kuulatakse, kui neil on häid ideid, kui nad on realistlikud ja kui neil on ideesid, kuidas asju edasi viia. Väga hea näide selle kohta on Luksemburg. Neil on Euroopa Liidus alati palju suurem kaal olnud, kui nende pindala või rahvastikuarv peaks näitama.

1 kommentaar

P
pole ükski impeerium püsinud,  /   13:09, 26. dets 2017
ei püsi ka praegune EL.Omal ajal 70-80-tel mu tuttavad soomlased ütlesid,et ei pääse te sellest NL-st kuhugi,mina jälle tuletasin neile Roomat meelde.Ja nii ka läks,ei ole siin igavest mitte kui midagi.Vahetub põlvkond ja jälle puhuvad teised tuuled,võimalik. et varemgi.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias