7
fotot
Katkenud laulupidude mälestusmüür torkab silma ebameeldiva sümbolina, kus bürokraatia ja kellegi soovimatuse tõttu on jäänud üks väärt traditsioon jätkamata. (Heiko Kruusi)

Tähelepanelik uudistaja leiab eestlaste pühapaigast lauluväljakult laulupidude ajaloo mälestusmüüri, mille viimane graniitplaat meenutab 1994. aasta üldlaulupidu.

„Mäenõlvalt leiab laulupidude esimesele sajandile pühendatud tammiku, selle tagant mälestusmüüri, kus iga toimunud laulupidu meenutab mälestusplaat, esimene loomulikult aastaarvuga 1869. Avastasin aga ehmatusega, et laulurahva ajalugu on 1994. aasta laulupeoga lõppenud. 820 kollektiivi, 25 440 osavõtjat, kinnitatakse pika ja sammaldunud mälestusmüüri viimasel graniitplaadil,“ kirjutas Linnalehe ajakirjanik Ants Vill viis aastat tagasi.
Toonases leheloos oli kübeke lootustki, et äkki õnnestub 2014. aastal toimunud 26. laulupeo eel siiski mälestusmüüri täiendada ka vahepealsete laulupidude teabega. Raha olevat lubanud kultuuriministeerium ja koorilauljad olid veel üksjagu initsiatiivikad...

Laulupidude ajaloo mälestusmüür lõppeb 1994. aasta laulupeo infoga. (Heiko Kruusi)

Nüüd, viis aastat hiljem, laulupeo 150. aastapäeval ja mõned kuud enne juubelilaulupidu pole olukord muutunud. Olukorras, kus muidu leitakse raha üle Eesti vaat et kümnete uute ausammaste püstitamiseks ning arvukate ja sageli kaheldava väärtusega mainekampaaniate korraldamiseks, puudub asutustel raha ja/või tahtmine, et eestlastele pühamast püha laulupeo mälestusmüür oleks väärikalt tähistatud.

„Probleem on laiem kui vaid mälestusmüür. Kuigi jah, ebameeldiva sümbolina torkab see silma juba aastaid. Tekitab küsimusi ja nõutust,“ tunnistab reedel viimast päeva SA Tallinna Lauluväljak juhatajana ametis olev Riho Rõõmus. Tema sõnul on üks probleeme see, et keegi ei tunnista ajaloomüüri enda omaks, ei Tallinn, riik, Tallinna kultuuriamet (kelle bilansis on kõik lauluväljaku hooned ja rajatised), Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing ega ka Eesti Meestelaulu Selts. Meestelaulu selts ilmutas küll mitu korda soovi müüri uuendamisega edasi minna, paraku takerduti bürokraatia rägastikku ... selline müür on juriidiliselt iseseisev rajatis.

Katkenud laulupidude mälestusmüür torkab silma ebameeldiva sümbolina, kus bürokraatia ja kellegi soovimatuse tõttu on jäänud üks väärt traditsioon jätkamata. (Heiko Kruusi)

„SA Tallinna Lauluväljak ja mina oleme kõik need aastad püüdnud selgusele jõuda selle vara omandisuhetes. Et vähemalt see küsimus oleks selge. Paraku ei ole see õnnestunud. Rääkisin ka laulupidudega pikka aega seotud olnud Ilmar Mossiga. Tema ei osanud samuti midagi kosta. Võimalik, et dokumendid müüri sünnist, kuuluvusest ja edasiarenemisest on aegade jooksul kaduma läinud, kui saabus uue ja vaba Eesti aeg,“ selgitab Rõõmus.
Tema sõnul pole lauluväljaku töötajad saanud ka laulu- ja tantsupeo sihtasutuselt selget seisukohta, kas too on nõus samakujulise müüri jätkamisega samas paigas. „Praeguseks on nad pigem seisukohal, et sellise müüriga ei peaks jätkama,“ lisab lauluväljaku juht.

Linnaleht uuris ka laulu- ja tantsupeo sihtasutuselt, millest on tingitud mälestusmüüri pikaajaline uuendamata jäämine. Kooriühingu esimehe Raul Talmari ning laulu- ja tantsupeo sihtasutuse nõukogu liikme Hirvo Surva ühisvastus jääb üksjagu napisõnaliseks. Nad tõdevad, et laulupidude ajaloo jäädvustamine on kindlasti kõigile väga tähtis ja südamelähedane teema. „Hetkel käib lauluväljaku uue detailplaneeringu ettevalmistamine, mis muuhulgas näeb ette ka pidude ajaloo ja suurkujude jäädvustamist selleks eraldi loodaval alal, kuhu siis muuhulgas luuakse uus arhitektuurne lahendus toimunud laulupidude väärikaks jäädvustamiseks,“ märgitakse vastuses.

Täpsustava küsimuse peale, kas mälestusmüüri asemel võiks pigem tulla uus lahendus, vastab sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum, et praegu on tõepoolest fookuses laulupidude mälestuse uues keskkonnas jäädvustamine, aga kokkuvõttes sõltub kõik detailplaneeringust.

Mis siis müürist saab?

Lauluväljaku hingeelu kõige paremini tundev Riho Rõõmus meenutab, et tegelikult oli lauluväljakul juba aastaks 2011 praktiliselt kehtestamisvalmis detailplaneering olemas. Siis aga tekkis idee rajada alale ka tantsuväljak.
„2015. aastaks Laulupidu (laulu- ja tantsupeo sihtasutus – toim) loobus sellest ideest, kuigi väljaku võimalikkus oli läbi töötatud ja olid olemas eskiisprojektid. Ja siis, ootamatult, 2016. aastal teatas Laulupidu, et ei ole ka nõus konkreetse detailplaneeringuga. Sinna oli planeeritud muuhulgas müüri jätkamine ja laulu-tantsupeo muuseum. Esmane protesti põhjus oli lauluväljakut läbiva avaliku kasutusega sõidutee rajamine. Sellega ei olnud põhimõtteliselt kogu aeg nõus ka SA Tallinna Lauluväljak,“ avab Rõõmus tausta.

Juubelilaulupeo (1969) mälestusmärk (Heiko Kruusi)

Asi lõppes sellega, et Taavi Aasa eestvedamisel kogunes ümarlaud, kus muuhulgas osalesid laulu- ja tantsupeo sihtasutuse, kultuuriministeeriumi, kooriühingu ja arhitektide liidu esindajad, samuti linna juhtivad ametnikud. Rõõmuse sõnul otsustati, et nn vana detailplaneering jäetakse kõrvale ja algatatakse uus. Ning uut hakatakse tegema laulu- ja tantsupeo sihtasutuse soovide alusel eesmärgiga laulupidusid järgmisel 50 aastal ajakohasel tasemel pidada.

Moodustati ajutine komisjon, mille juhiks sai ja mida juhib siiani tol ajal abilinnapea olnud Mihhail Kõlvart. Laiapõhjaline komisjon moodustas omakorda töörühma, kes pidi ette valmistama arhitektuurikonkursi, mis annaks vastuse, kuidas lauluväljakut arendada.

2016. ja 2017. aastal töötati läbi võimalused laiendada lauluväljaku territooriumi kõrvalasuvate kasutuseta linna ja riigi maatükkidega. „Kuigi mõningates küsimustes jäi lauluväljaku sihtasutus töörühmas eri seisukohale, võinuks arhitektuurikonkurssi esitleda komisjonile juba eelmisel aastal. Paraku ei kinnitanud muinsuskaitseamet mitmeid küsimusi. Ja selle taga ongi asi nüüd juba aasta seisnud. Nn Kõlvarti komisjon toimus viimati 2017. aasta lõpus, töörühma koosolek 2016. aasta kevadel. Töörühma juhib Tarvi Sits, kes toona oli abikantsler, nüüd kantsler,“ tutvustab Rõõmus.

Rõõmuse sõnul on lauluväljaku esindajad üritanud neis küsimustes olla aktiivsed, kuid paraku nemad protsesse ei juhi. „Samuti ei ole tegemist lauluväljaku sihtasutusele kuuluva varaga. Varade linnapoolne valitseja on kultuuriamet,“ lisab ta.

Aga mis siis ikkagi müürist saab? Rõõmuse sõnul tuleks müüri saatus otsustada praeguse protsessi tulemusena ehk siis võtmesõnad on arhitektuurikonkurss ja detailplaneeringu menetlemine. „Ma isiklikult ei usu, et keegi enne seda selle küsimuse lahendamisse panustab. Ja ega seda õiguslikult nii lihtne teha olekski. Kurb on muidugi seda katkenud müüri vaadata. Ja et ta katkes just sellest hetkest, kui Eesti riik jällegi algas,“ nendib Rõõmus.

Aga nagu öeldakse: lootus sureb viimasena. „Muidugi, vahel lahenevad mõned asjad nagu võluväel, kui olulised isikud sellise otsuse vastu võtavad. Siis leitakse seaduslik võimalus ja ka rahad,“ lõpetab ta.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias