3
fotot
Marianne Mikko, Ivari Padar, Evelin Ilves ja Toomas Hendrik Ilves 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimiste võitu tähistamas. (KADRI PAAS )

Mai lõpus valivad 350 miljonit Euroopa Liidu kodanikku 705 Euroopa Parlamendi liiget. Euroopas toimuvad valimised üheksandat ja Eestis neljandat korda. Linnaleht meenutab, kuidas on Eestis läinud varasemad valimised.


2004: sotside suuredu, Res Publica põrumine

„See on vastus „Murrame läbi“ kampaaniale,“ iseloomustas pärast valimistulemuste selgumist sotsiaaldemokraatide ülekaalukat võitu Euroopa Parlamendi valimistel Toomas Hendrik Ilves. Sotsiaaldemokraadid said Eesti parlamendikohtadest pool ehk kolm. Toonase Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu valitsuskoalitsiooni koosseisust kaks – Res Publica ja Rahvaliit – ei suutnud valijate usaldust võita. Reformierakond sai ühe koha.

Valimised äratasid tähelepanu vähese aktiivsuse poolest. Valimistel käis hääletamas 233 450 hääleõiguslikku kodanikku, mis moodustas 26,7 protsenti nende üldarvust. Kõige suurem oli osalusprotsent Tallinnas (30,5), kõige väiksem Saaremaal (21).

Sotsioloog Juhan Kivirähk ütles BNS-ile, et vähene osalemine annab tunnistust protestist poliitika vastu: inimesed on poliitikast võõrandunud. Ta meenutas, et erakonnad rääkisid enne euroreferendumit, kui hea on Euroopa Liit, kuid muutsid hiljem tooni. „Hakati hirmutama igasuguste asjadega ja see tekitas segadust,“ märkis ta.

Poliitikud omakorda seostasid kehva valimas käinute arvu valimiskampaania möödalaskmistega, aga ka Euroopa Parlamendi abstraktsusega Eesti elanike jaoks. Reformierakonna juhtpoliitik Andrus Ansip kinnitas toona BNS-ile, et tema jaoks polnud selline osalusprotsent üllatus. „Eks mujal Euroopas ole sama varemgi olnud ja oli ka seekord,“ nentis ta.

Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed aastatel 2004–2009: Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko, Ivari Padar (kõik Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Siiri Oviir (Keskerakond), Toomas Savi (Reformierakond) ning Tunne Kelam (Isamaaliit).
Toonane sotsiaaldemokraatide juht Ivari Padar otsustas jätkata tööd riigikogus ja tema asemel läks Euroopa Parlamenti Andres Tarand.
Kui Ilves valiti 2006. aastal Eesti presidendiks, suundus tema asemel europarlamenti Katrin Saks.

2009: Tarandi triumf

2014. aastal pärast teist korda üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti pääsemist andis Indrek Tarand Kloostri Aidas pressikonverentsi. (Arno Saar (Õhtuleht))

Üksikkandidaadina Euroopa Parlamendi valimistel ajaloolised 102 509 häält kogunud Indrek Tarand lõi kõiki erakondi koguni 14 piirkonnas 17-st, näitasid valimistulemused. Valimised napilt võitnud Keskerakond suutis lõpuks Tarandit edestada vaid tänu edule kahes suures ringkonnas, Tallinnas ja Ida-Virumaal.

Tarand ütles pärast valimisi, et ei võtnud üheltki erakonnalt hääli ära, sest „selliseid asju nagu „kellegi hääled“ Eestis lihtsalt ei ole“. „Eks parteid olid ikka ise süüdi ka oma kinniste nimekirjade ja broilerikasvatusega,“ põhjendas ta uudistesaates „Aktuaalne kaamera“ oma edu.

Valimiste järel tegi Tarand avalduse, kus ütles, et parteide toetamine riigieelarvest tuleb lõpetada. Ta rääkis pressikonverentsil, et tema otsesed kulutused kaks ja pool kuud kestnud valimiskampaaniale olid 40 000 krooni. „Parteid kulutasid kõige tagasihoidlikuma arvestuse järgi 45 miljonit krooni, mis võeti otse riigieelarvest,“ lisas ta. „Parteide toetamine riigieelarvest tuleb lõpetada. Demokraatia ei ole enam nii nõrk, et riigieelarvest anda raha, mida parteid saavad Vertigos ja Kofkini juures maha juua.“

President Toomas Hendrik Ilves soovitas erakondadel teha üksikkandidaat Indrek Tarandi edust väga tõsiseid järeldusi. „Eesti president saab ainult olla rahul sellega, kuidas Eesti rahvas otsustab. Kui vaadata, kuidas hääled jagunesid, siis üksikkandidaat Indrek Tarand sai küll ühe mandaadi, kuid ta sai sisuliselt sama palju hääli kui enim hääli saanud erakond. See näitab mulle hoopis midagi muud,“ ütles president intervjuus rahvusringhäälingule.
Ilvese sõnul võis valimisi nimetada julgelt protestivalimisteks ning valima tulnud hääletasid kinniste nimekirjade vastu. „Eesti kodanik, kes läheb valima, ei taha sõltuda sellest, kuidas üks või teine erakond on reastanud oma partei nimekirja,“ sõnas ta.

Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed aastatel 2009–2014 olid Indrek Tarand (üksikkandidaat), Vilja Savisaar-Toomast ja Siiri Oviir (mõlemad Keskerakond), Ivari Padar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Tunne Kelam (Isamaa ja Res Publica Liit) ning Kristiina Ojuland (Reformierakond).
Ivari Padari volitused lõppesid 7. aprillil 2014 põllumajandusministriks nimetamise tõttu. Tema asemel sai parlamendiliikmeks Katrin Saks.

2014: Toom tegi Savisaarele ära

Edgar Savisaar õnnitlemas Keskerakonna valimispeol temast rohkem hääli kogunud Yana Toomi. (Teet Malsroos (Õhtuleht))

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus enim hääli Andrus Ansip (Reformierakond, 45 022 häält), kuid taas sai hea tulemuse üksikkandidaat Indrek Tarand (43 369 häält).

Lisaks pääsesid europarlamenti Marju Lauristin (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 26 868 häält), Yana Toom (Keskerakond, 25 251 häält), Kaja Kallas (Reformierakond, 21 498 häält) ja Tunne Kelam (Isamaa ja Res Publica Liit, 18 767 häält).

Paljude jaoks tuli suure üllatusena, et Yana Toom edestas ka Keskerakonna esinumbrit Edgar Savisaart, kes kogus 18 516 häält.

Kommunikatsiooniekspert Aune Past arutles toona Õhtulehes: „Yana Toom oli Keskerakonna valijale oma, tüdruk naaberkorterist. Valija uskus, et küllap on tal samasugused mured kui minul ja küll ta siis seal neile säru teeb ja minu mured ära lahendab.“

Past lisas, et küllap oli ka neid, kes arvasid, et kui Savisaar ei taha Brüsselisse minna, siis ei tohi teda ka oma häälega kiusata. Sellele viitas suhtekorraldaja Ivo Rullgi, kes märkis, et Savisaar ütles iga intervjuu sissejuhatuseks ja lõpetuseks, et tema Euroopa Parlamenti tööle ei lähe. Rull arvas, et seetõttu seati paljuski kampaanias fookus just Toomile.

Politoloog Rein Toomla nentis toona valimistulemusi kommenteerides, et Vene taustaga Toomi läkitamine Brüsselisse on keskparteile nii hea kui ka halb. Et ta on ainuke esindaja, nähakse teda kui venekeelse valijaskonna esindajat.

Euroopa Parlamendi liikmeteks said 2014. aastal Marju Lauristin (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Tunne Kelam (Isamaa ja Res Publica Liit), Yana Toom (Keskerakond), Andrus Ansip ja Kaja Kallas (mõlemad Reformierakond) ning Indrek Tarand (üksikkandidaat).
Andrus Ansipi volitused lõppesid 1. novembril 2014 Euroopa Komisjoni asepresidendiks määramisega. Tema asemel sai parlamendiliikmeks Urmas Paet.
Marju Lauristini volitused lõppesid 6. novembril 2017. Tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks Ivari Padar.
Kaja Kallase volitused lõppesid 5. septembril 2018. Tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks Igor Gräzin.
Ivari Padari volitused lõppesid 4. aprillil 2019. Tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks Hannes Hanso.

-----------------
Suuremad häältemagnetid


1. Indrek Tarand 102 509 häält (2009. aastal)
2. Toomas Hendrik Ilves 76 120 häält (2004. aastal)
3. Andrus Ansip 45 022 häält (2014. aastal)

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias