Kui palju kuulub teie tutvusringkonda incel’eid? Kes ei tea, siis tegemist on mittevabatahtlikult tsölibaadis elavate ja selles ühiskonda süüdistavate meesolevustega. Huvitav, kas ka naised saavad incel’id olla?

Enivei, mina kohtusin sel nädalal esimest korda päris incel’iga, ehkki ilmselt puutun nendega kokku iga nädal, kui mitte iga päev. Nimelt läks mul auto katki, kuid kuna hommikul bussis loksuda ei taha, otsustasin küüti küsida samas kandis elavalt kolleegilt.

Tüüp on hilistes kolmekümnendates ja üsna normaalse välimusega, ehkki natuke vaikne. Nagu peagi teada sain, on ta pikka aega Rootsis elanud ning tal leidub ka seal sõpru. Aga sealsed naised talle ei meeldivat. Olevat kõik valvefeministid ega tahtvat mitterootslastega välja minna.

Tüüp uuris minult, ega ma rootsi keelt ei oska. Mina vastasin eitavalt, kuna põhisõnavara olemasolu ei tähenda veel keeleoskust. Kui tal siis telefon helises, lobises ta rootsi keeles: „Viin praegu ühte mõrda tööle! Olen kindel, et tal on telefon alastipilte täis. Ja ta mehel on kindlasti bemm. Kurat, nii lolli juttu pole ma juba ammu kuulnud! Kelle mõte oli naised tööle lubada, eh?“

Ühe hetkega sain selge pildi, miks kõik naised sellest tüübist eemale hoiavad. Kahjuks ei vaata naised mitte ainult autot ja rahakotti, nagu too tüüp ette kujutab, vaid ka iseloomu. Ning kui see on null, siis pole midagi teha.

Ma ei suudagi nüüd otsustada, kas tahan incel’ite kommuuni kohta rohkem teada saada või üritan nad ära unustada nagu näiteks kannibalid.

Ahjaa, ka mind on pärast aastatepikkust vastupanu äpi abil menüü plaanijate ridadesse värvatud. Ma pole kunagi nii palju mereande ostnud kui praegu, samas on igapäevase kaaliumitaseme saavutada üritamine nii põnev!

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias