Linnalehe töötajad jagasid lehe 10. sünnipäeva puhul Linnalehti ja õhupalle. (Albert Truuväärt)

26. märtsil 1997 ilmus esimene Tallinna Linnaleht. Lehte levitati Eesti Päevalehe vahel ja postitati tasuta tallinlaste postkastidesse. Trükiarv oli 100 000 eksemplari. Täna ilmus Tallinna Linnalehe 1500. number. 

„Tere, armas tallinlane! Linnaleht alustab esimest numbrit Johann Voldemar Jannsenilt laenatud pöördumisega ajaloolisest, 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehest, mis oma lugejaid teretas sõnadega: „Tere, armas Eesti rahvas“,“ kirjutas lehe esimeses numbris Hannes Rumm. Ta rõhutas, et Linnaleht soovib pakkuda ühtaegu tarvilikku teavet kodulinnast ja mõnusat meelelahutust. Lehe märksõnadeks on tasakaalukus ja usaldusväärsus. Selline oli lehe eesmärk 1997. aastal alustades ning nii on see nüüdki.

Pool aastat hiljem, septembris 1997 sai Linnaleht Eesti Päevalehe rüpes oma toimetuse ja reklaamimeeskonna. Tänavatele tekkisid rohelised levimajakesed. Lehe esimene peatoimetaja oli Hannes Rumm, seejärel Agne Narusk. Reklaamimüüki aitas käima lükata tollane Eesti Päevalehe müügidirektor Evelin Ilves (tollal Int-Lambot). Reklaamiosakonda asus juhtima Eve Maremäe, kes jäi lehe juurde ligi 15 aastaks.

Veel pool aastat hiljem, 5. mail 1998 hakkas Eesti Päevalehe kirjastus Tartus välja andma tasuta lehte Edasi. 18. septembril lisandus Pärnu tasuta leht Pärnu Päevaleht. Jaanuaris 2000 liideti Tallinna Linnaleht, Edasi ja Pärnu Päevaleht ühise Linnalehe kaubamärgi alla. Kohaliku osa kõrval hakkas nende lehtede vahel ilmuma ühine üle-eestiline tarbijaosa. Linnalehest sai reedene nädalaleht. Lehte hakkas juhtima Ille Grün-Ots.

Oktoobris 2003 võeti Linnaleht Eesti Ajalehtede Liidu liikmeks.

2003. aastal jõudis Linnaleht esimest korda kasumisse üle miljoni krooniga.
Järgmise aasta aprillis asus Linnalehe peatoimetajana ametisse Tiina Kangro.
2005. aasta oktoobris muutus Linnaleht iseseisvaks ettevõtteks – AS-iks Linnaleht, mille omanikeks said võrdsete aktsiate hulgaga Eesti Päevalehe AS ja AS Eesti Meedia (Postimehe väljaandja).

2005. aasta 1. detsembril muutus Linnalehe formaat ja leht hakkas ilmuma argihommikuse uudistelehena, lisandus venekeelne Linnaleht ning lehte asuti levitama trammides-trollides ja bussides.

Lehe pikaaegne peatoimetaja Tiina Kangro on just igapäevase uudistelehe perioodi nimetanud Linnalehe tippajaks. „Kui paljudes maades alles käivitati tasuta lehti, siis meil oli eelisseisund: Linnaleht oli aastast 1997 juba Tallinnas, Tartus ja Pärnus tegutsenud ning paljud tundsid seda,“ meenutab Kangro. „2005. aasta lõpus algas Linnalehe kuldaeg: kaks Eesti ajakirjandusturul tegutsenud suurimat meediaomanikku otsustasid panna rahad kokku ja asutasid Linnalehe väljaandmiseks iseseisva ettevõtte AS Linnaleht. Reklaamiandjatest puudust ei olnud ning lehte arendati jõudsalt. Tipphetkel oli lehel kolmes linnas asuv ja 56 töötajast koosnev ühendtoimetus, mis andis välja nelja, hiljem viit leheversiooni.“

2011. aasta augustis ühines AS Linnaleht kulude optimeerimise käigus samadele omanikele kuuluva AS-iga SL Õhtuleht.

Novembris 2012 hakkas Linnaleht ilmuma Ida-Virumaal Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Narvas.

2016. aasta detsembris siirdus Linnalehe peatoimetaja Tiina Kangro tööle riigikokku, Linnalehe toimetuse juhiks sai vastutav toimetaja Ants Vill. Mullu septembrist on vastutav toimetaja Kristjan Roos.

Kahes keeles ja kuues linnas ilmuva Linnalehe kogutiraaž oli tänavu mais 89 200, millest Tallinna eestikeelse Linnalehe tiraaž oli 31 200, Tallinna venekeelse Linnalehe tiraaž 27 500, Tartu-Pärnu Linnalehe tiraaž 23 800 ja Ida-Virumaa Linnalehe tiraaž 6700.

P. S. Tartu-Pärnu Linnaleht kannab täna ilmumisnumbrit 1133 ja venekeelne Linnaleht 1107.

1 kommentaar

Ü
üllatus, üllatus!  /   15:36, 21. juuni 2019
Kust seda lehte ka saada võiks või trükitakse ainult oma töötajatele? Pealinna olen aeg-ajalt kohanud, aga Linnalehte juba aastajagu vähemalt mitte.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias