Loodusteadlaste teatel on Gröönimaal suve algusest saati sulanud enam kui 200 miljardit tonni jääd. (Andres Varustin)

Vihmases ja sageli üsna külma ilmaga Eestis on ehk isegi raske aduda, millised suured muutused praegu kogu maailmas toimuvad. Jutt käib lõppenud juulist, mille maailma meteoroloogid tunnistasid maailma kõigi aegade kõige kuumemaks kuuks.

Senine kuumima kuu rekord jäi 2016. aasta juulisse, kui Vaikse ookeani idaosas möllas loodusnähtus El Niño. Nüüd valitses põrgukuumus nii Euroopas, Lõuna-Ameerikas kui ka Siberis, kus inimesed olid sunnitud üha enam sõna otseses mõttes kuuma ilmaga võitlema, katsuma ellu jääda. Hirmuäratav on seegi, et loodusteadlaste teatel on Gröönimaal suve algusest saati sulanud enam kui 200 miljardit tonni jääd.

„See ei ole ulme. Kliimamuutus on reaalsus. See toimub praegu ja muutub aina halvemaks tulevikus, kui kiiresti midagi ette ei võeta. Aeg hakkab otsa saama ning ohtlikul temperatuuride tõusul on meie planeedile ulatuslik mõju,“ võttis uudistekanalis CNN olukorra kokku maailma meteoroloogia organisatsiooni peasekretär Petteri Taalas.

Meil Eestis aga näikse kliima- ja loodushoiuküsimused paljuski piirnevat topsiringluse ja biolagunevate nõudega festivalidel. Asi seegi. Samal ajal leidub Eesti valitsuseski liikmeid, kes eitavad inimtekkelist kliimasoojenemist ning nimetavad loodusteemade üle muretsevaid noori ülbitsevalt kommunistideks. Keskkonnavaenulikuks võib pidada ka Eesti käitumist hiljutisel Euroopa Liidu ülemkogul, kus Eesti koos Poola, Ungari ja Tšehhiga oli vastu ambitsioonikale Euroopa kliimaneutraalsuse plaanile.

Mingi muutus on ühiskonnas siiski tekkimas; üha enam räägitakse ka Eestis vajadusest kaitsta metsi, mõelda taastuvenergia võimalustele. Kiitust väärib ka president Kersti Kaljulaidi rohelise maailmavaate ülistus Viljandi folgil. „Roheliste päralt on tulevik,“ ütles riigipea.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias