Edukas kaugtöö on juhtimise küsimus, ka teisest riigist tööd tehes. (Vida Press)

Kontori piirid ületavad lisaks linnadele aina enam ka riigipiire ning tiimid koosnevad eri ajatsoonides ja kohtades töötavatest liikmetest. Selline töökorraldus nõuab oma reegleid, sest mõjutab nii kaugtöötajaid kui ka kodumaal viibijaid.

Aina enam tööandjaid puutub kokku sellega, et töötajad soovivad tööd teha mujalt kui kontorist, olgu selleks siis kodu, mõni teine Eesti linn, aga üha sagedamini ka välisriik. Kui töö iseloom seda võimaldab, ei tohiks riigipiirid takistuseks olla. Muudatusi nõuab see küll, nii kaugtöötaja, tööandja kui ka tiimiliikmete jaoks, kuid kindlate kokkulepete alusel on kõik võimalik, sest edukas kaugtöö on juhtimise küsimus.

Põhjalik kodutöö

Enne kui kaugtöö teisest riigist päriselt pihta hakkab, tuleks ära teha põhjalik eeltöö. Teame ju kõik, et võõras riigis eluoluga kohanemiseks tuleb aega varuda. Nii nagu reisiplaane tehes loetakse ja töötatakse läbi Lonely Planeti raamatuid ja reisiblogisid, tuleks seda teha elukohavahetuse korral. Milline on kohapealne internetiühendus, kui püsiv see on? Kust tööd tehakse, kas valmistatakse ette kodukontor või on elustiil liikuvam ja tehnilised lahendused ebapüsivamad? Kas Skype’i-koosolekuteks või konverentsikõnedeks on seadmed olemas? Need küsimused tuleks enne päriselt teise riiki kolimist läbi mõelda.

Kindlasti tasub enne tööle asumist mõned nädalad ise kohapeal olukorda katsetada, et kaugtöö algus oleks sujuv. Nii on kõigil peavalu vähem ja näiteks videokoosolekutega alustades ei kulu aega mõttetult kaua tehnilisele seadistamisele. Halb internetiühendus või helikvaliteet ei tohi saada vabanduseks.

Töötamine ühes (aja)rütmis

Rahvusvaheliselt töötavatel tiimidel saab üheks määravaks faktoriks aeg. Olenevalt asukohast võivad ajatsoonid erineda paarist tunnist kuni kas või 10 tunnini.

Elisas on mõne aastaga kogunenud teisest riigist töötajaid 13. Mõned neist töötavad kaugemalt, mõned lähemalt. Neid leiab näiteks Hispaaniast, Taist, Balilt, aga ka Peterburist või Egiptusest. Selline töökorraldus nõuab kindlaid juhiseid ja kokkuleppeid, et töö sujuks ja et üksteisega saaks arvestada. Oleme paika pannud aja, kus inimesed peaksid kättesaadavad olema, samas töökohustused, mis ei nõua suhtlust, võib ära teha endale sobival ajal. Mõne jaoks tähendab kokkulepitud aeg paar tundi varasemat ärkamist, teise jaoks õhtutundidel töötamist. Samas on siis päevane aeg vabam, kuna Eestis on öö. Vähemal või rohkemal määral annab seda väga paljude ajatsoonidega kohandada.

Kokkulepitud töötamise aeg on oluline, sest kaugtöö ei mõjuta ainuüksi eemalt tööd tegevat inimest, vaid ka ta tiimi ning klienditöö korral koostööpartnereid ja teenindatavaid ettevõtteid. Olenemata teise osapoole asupaigast soovitakse kiireloomulistele küsimustele vastuseid saada samamoodi nagu Eestis.

Teisest küljest on ühes ajarütmis töötamine vajalik selleks, et toimiks sünergia ja suhtlus ülejäänud tiimiga. Kaugelt töötaja ei tohiks jääda oma tegemiste ja toimetamistega üksi, vaid peaks end tundma tiimi osana. Samuti on kokku lepitud tööaeg ja töötamise reeglid olulised teistele kontoris töötavatele meeskonnaliikmetele. Nii ei kao kontakt kaugtöötajaga ära ja välditakse olukorda, kus kardetakse kirjutada/helistada, sest äkki too magab või ei saa rääkida.

Usaldus ja otsekontakt jäägu

Nagu öeldud, on selline tööviis kindlasti väljakutse töötajale endale, kuid ka tiimile ja juhile. See nõuab kõigilt osalistelt mõtteviisi muutmist ja valmisolekut.

Selleks, et distantsilt töötaja n-ö ära ei kaoks, tuleks peale meilisuhtluse ja veebisuhtlusprogrammide kasutamise säilitada silmast silma kontakt, mida võimalusel teha ühes kohas viibides või siis videosilla vahendusel. See lubab juhil töötaja arengut ja tööd paremini hinnata ning töötajal endal oma probleeme või küsimusi, aga ka edu jagada.

Kindlasti paneb selline töövorm juhi ja alluva töösuhte proovile ning nõuab mõlemalt üksteise usaldamist. Kui on tehtud selged kokkulepped, seatud ootused ja mõõdik töö tulemuste hindamiseks, siis võib töö hästi toimida vahemaast olenemata.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias