Magnus Kirt ise aga pakatab isegi vigastatuna optimismist. Hea näide sellest on ta soovitus, et avalikkus võiks Doha MM-i vaadata ikkagi positiivsemast vaatenurgast, sest lisaks temale võitis MM-il hõbeda ju veel kümnevõistleja Maicel Uibo. (Andres Varustin)

Möödunud pühapäev oli Eesti spordi jaoks kujunemas eriliseks: esmalt võitis Ott Tänak Walesi ralli ja astus sellega võimsa sammu maailmameistri tiitli suunas ning õhtul oli Magnus Kirt tegemas Doha MM-il oma elu võistlust.

Kuigi Kirt hoidis odaviskes teist kohta, viitasid nii ta enesekindel hoiak kui ka stabiilne seeria sellele, et varem või hiljem on tulekul üks eriti pikk odakaar ning võit on käes. Juhtus aga see, mida nüüdseks teavad kõik: karm õlavigastus ja meedias alustatud jutud „rahvuslikust õlast“.

Aastaid tagasi andsid reporterid hommikust õhtuni teateid selle kohta, kuidas paraneb toonase sangari, hilisema dopingukahtlusaluse Andrus Veerpalu „rahvuslik põlv“, kas nüüd kirjutatakse Eesti spordilukku uus peatükk – „rahvuslik õlg“?

Paratamatult läheb rahvale korda, kuidas Eesti suurim lootus tuleval aastal toimuvateks Tokyo olümpiamängudeks vigastusest paraneb. Kirt ise aga pakatab isegi vigastatuna optimismist. Hea näide sellest on ta soovitus, et avalikkus võiks Doha MM-i vaadata ikkagi positiivsemast vaatenurgast, sest lisaks temale võitis MM-il hõbeda ju veel kümnevõistleja Maicel Uibo.

Tõsi ta on, et Eesti näikse olevat tugev kergejõustikuriik, sest meie tulemused ei olnud seekordsel MM-il paremad ainuüksi medalita jäänud Läti, Leedu ja Soome omadest, me olime ees isegi väga tugevast kergejõustikuriigist Prantsusmaast, kes sai vaid hõbeda ja pronksi.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias