Eestis ei toimu just palju merevaatega rahvaspordiüritusi. Üks sellistest on Pärnu Rannajooks. Pildil meenutus mullusest jooksust. (Viktor Tund)

Pärnu jooksuüritused ei piirdu vaid populaarse Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksuga – pühapäeval toimuv Rannajooks kujuneb Eesti suurimaks hilissügiseseks rahvaspordiürituseks.

Pühapäeval on korraldajate sõnul starti oodata ligi 1500 spordisõpra, mis tähendaks 2016. aasta rekordi (1304 osalejat) ületamist. Üritusel osaleb ligi 900 jooksjat, 250 käijat-kepikõndijat ning ligi 500 last.

Mis on siis Rannajooksu fenomen? Jooksu peakorraldaja Vahur Mäe toob välja, et linna väiksemaid jookse on palju aidanud tuntuim, Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks ning nii sillajooksu kui ka rannajooksu korraldav Pärnu Kahe Silla Klubi on tuntud kõrgeklassilise korralduskvaliteedi poolest.

Mäe sõnul ei saa aga üle ega ümber ka sellest, et Pärnu on hinnatud turismisihtkoht ning pere- ja spordipuhkusest rääkides on spordiürituste korraldajatel paljude teiste asukohtade ees suuri eeliseid. „Ka nüüd, sügisel, on Pärnut võimalik nautida: teed jooksu- või käimistiiru, valid arvukate spaade seast sobiva, naudid head toitu ja linnakeskkonda – seegi võib olla argumendiks. Vähetähtis pole seegi, et suvepealinnas on mõõtmatu hulk kergliiklusteid ja metsaradu. Rannajooks on üks pärle,“ pakub Mäe. Ta lisab, et oma nime vääriline jooks läbib kaubamärgiks saanud Pärnu randa – tõsi, küll mitte liival –, kus teele jäävad silmapaistvad arhitektuurimälestised, nagu rannaseen, endine mudaravila, Rannahotell ja Ammende villa.

Rannajooks on mõnes mõttes enne seda umbes samal ajal toimunud ja sama korraldustiimi organiseeritud Kahe Staadioni jooksu mantlipärija. „Ka finiš asus toona praegusel Rannastaadionil ning radagi kattub umbes 10 protsendi ulatuses. Kvaliteedilt ning osalejate mugavust ja teenuseid silmas pidades on aga tegemist täiesti uue tasemega,“ viitab Mäe, et 2016. aastal toimus esimene Rannajooks paljuski tänu sellele, et võistluskeskus paiknes renoveeritud Rannastaadionil.

Kas varasemate aastatega võrreldes on üritusel ka mõni muudatus? Vahur Mäe sõnul saavad esimest korda kõik lõpetajad ürituse sümbolitega medali. „Kuna osalejate arv kasvab, panustame senisest enam meelelahutuselegi. Lisaks muudame veidi võistluskeskuse asendiplaani, et osalejate jaoks oleks teenused mugavamalt paigutatud,“ lisab Mäe.

Pühapäevase Rannajooksu lastejooksud algavad Rannastaadionil kell 11. Kell 13 antakse 10-kilomeetrise ajavõtuga jooksu ning ajavõtuga ja ajavõtuta käimisretke start. Kell 13.20 suunduvad 5-kilomeetrisele ajavõtuta n-ö rahvaraja jooksule jooksjad ja kõndijad.

-------------------

Rannapromenaadil sageli ei joosta

Rannajooksu peakorraldaja Vahur Mäe sõnul on väga paljud rajalõigud populaarsed igapäevased liikumis- ja sportimisteed, vähem kasutust leiab ehk vaid muuli poole jääv Rannapargi osa.

„Kuna rannapromenaad on tuultele avatud, siis väga aktiivselt seda lõiku sportimiseks ei kasutata. Suvel on ala ülerahvastatud ning selgi ajal pole seal mugav sportida. Ühelt poolt viib Rannajooks osaleja palju kasutatavatesse paikadesse, teisalt sinnagi, mis jäävad igapäevaselt trajektoorilt kaugemale,“ märgib ta.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias